Järgmine suurem asi, mis tulemas on, on Global Youth Service Day, mida tähistatakse üle maailma ja ka siin Ghanas. Päeva eesmärk on edendada ja tõsta esile vabatahtliku tööd ja seda just noorte seas. Ka YPWC on sellest päevast juba aastaid osa võtnud, nii ka see aasta. Homme  külastame Kumasi lastekodu ja selgitame välja, mis on nende sealsed vajadused, et võiksime seal panustada ning järgmisel nädalal läheme vabatahtlikega sinna ning veedame päeva seal. 

Kui rääkida YPWCst üldiselt, siis ta tegevusvaldkonnad on väga laiad ja olles siin kuu aega veetnud, tundub mulle, et tegutsetakse rohkem projekti korras. Kui on midagi suuremat tulemas, siis organiseerutakse. Nii olengi ma siin osa erinevatest projektidest, mis käimas või käima minemas. Üks osa on sellest ka mobiiltelefonide uurimus, mille konkreetsem eesmärk on selgitada kuidas mobiiltelefonide kasutamine aitab kaasa aastatuhande arengueesmärkidele. 

Kui mulle sellest uurimusest räägiti, hakkasin kohe mõtlema, millisteks lisafunktsioonideks meie oma telefone kasutame: bussipileti ostmine, mobiilne parkimine, SMSi kaudu saab loa, et metsast kuuske langetada… Siin aga erinevaid materjale uurides leiab päris palju materjali, kuidas mobiile selleks kasutatakse, et aastatuhande arengueesmärke saavutada. Näiteks on olemas selline aplikatsioon, mille nimi on mobiilne ämmaemand (mobile midwife). Selle aplikatsiooni kaudu saavad siis last ootavad naised informatsiooni raseduse kulgemise kohta, toitumiseks vajalikku informatsiooni, meeldetuletusi arstile minekuks. Tundub kuidagi elementaarne, siin aga tundub, et kohati väga vajalik. 

Intervjuud aga ei ole nii rikastavad olnud. Kui internetist tuulates leiab päris palju edulugusid, siis rääkides inimestega, ei tule ühtegi silmatorkavat lugu esile. Võib-olla on asi ka selles, et tegemist on linnapiirkonnaga. 

Lõppu veel üks väike näide intervjuust, mis tänaval ühe noorega tegin. Noor härra hüppas mulle ise ligi, kui nägi, et ma ta sõpradega räägin.  Tutvustasin talle, siis mida ma teen ja küsisin kas ta on ka valmis mu küsimustele vastama.

Intervjuu  siis selline:

Mina: So, do you have a mobile phone?

Tema: No

(mõtlen, et siis väga palju polegi küsida ju aga uurin miks tal telefoni pole)

Mina: Why don’t you have a phone?

Tema: Because it is expensive and I don’t have money. But you have money, you give me money.

Mina: No, I don’t have money to give you.

Tema: Yes, well I don’t have phone. Expensive. You can give me money, I can buy a phone. 

Ja ta ise on seal juures nii rõõmus ja süüdimatu, et ma ei oskagi kuidagi reageerida.  Raha ma talle siiski ei andnud. Eelnev näide on siiski pigem erand.